Seltsi tutvustus
Eesti Optometristide Selts alustas oma tegevust 2005. aastal.
Eesti Optometristide Seltsi rollide hulka kuuluvad:
- Seltsi liikmete huvide eest hoolitsemine, jÀlgides pidevalt arenguid erialal ja erialases keskkonnas ning reageerides asjakohaselt.
- Esindada eriala kolmandatele osapooltele â valitsus, ettevĂ”tted, avalikkus, koostöö teiste erialadega jne.
- Esindada eriala rahvusvahelisel tasandil, osaledes ECOO (Euroopa Optomeetria ja Optika NÔukogu) ja WCO (Maailma Optomeetria NÔukogu) töös.
- LÀbirÀÀkimiste pidamine eriala nimel, et tugevdada selle rolli tervishoius.
- Uuringute lÀbiviimine ja tulevaste tegevuste planeerimine, et hoida eriala rahvusvaheliste arengute esirinnas.
- Seista kÔrgete teenindusstandardite eest.
- Pakkuda ja toetada erialast arengut ning toetada liikmete tagasipöördumist erialasele tööle.
- Pakkuda muid liikmeteenuseid, sealhulgas uudiseid, teavet ja kodulehte.
Esimene lend optometriste Eestis lÔpetas 2002. aastal.
Kes on optometrist?
Optometristi tĂ¶Ă¶ĂŒlesanneteks on nĂ€gemistaju uurimine, prillide mÀÀramine, kontaktlÀÀtsede sobitamine, silmade tervise teemaline nĂ”ustamine ning kĂ”igeks selleks vajalike uuringute teostamine. Optometristi juurde tasub alati pöörduda siis kui ilmnevad nĂ€gemisega seoses kaebused vĂ”i kui on vaja prilliretsepti, uusi prille, kontaktlÀÀtsi vĂ”i muid nĂ€gemisabivahendeid.
Optometrist tegeleb terve silmaga, ent kui nÀgemiskontrolli kÀigus peaks avastatama silmahaigusele viitav seisund annab optometrist soovituse pöörduda silmaarsti poole edasisteks uuringuteks.
Optometristid töötavad optikapoodides, silmakliinikutes, töötervishoiukliinikutes ja muudeski tervishoiuasutustes.
Lisaks osalevad optometristid uurimistöös ja on seotud ennetava tervishoiuga. Nad arendavad oma erialaseid teadmisi ja töömeetodeid, jÀrgides optomeetria valdkonna ja tehnoloogilisi edusamme, vÔttes samal ajal aktiivset ja uuenduslikku rolli oma töökogukondade ja valdkonna arendamisel. Tulevikus toovad optika valdkonna ja tööstuse tehnoloogia arengud optomeetria spetsialistidele uusi vÀljakutseid. Koostöö ja vÔrgustikutöö multidistsiplinaarsete meeskondadega ning töö nÀgemisspetsialistina on suurenemas.
Haridus ja jÀtkuÔppe vÔimalused
Eesti taasiseseisvumise jÀrgselt 1991. aastal muutus majandusmaastik ja tekkis hulgaliselt optikakauplusi, vÀhene silmaarstide hulk ei suutnud enam nÀgemise kontrollimise ja prilliretseptide vÀljastamise vajadust rahuldada.
Optomeetria erialal saab alates 1998. aastast Eestis Ôppida Tallinna Tervishoiu KÔrgkoolis. Optomeetria rakendusliku kÔrghariduse omandamine kestab pÀevases Ôppes 3,5 aastat. LÀÀne-Euroopa riikides on optometriste koolitatud juba 1950-ndatest ja eriala ajalugu ulatub tagasi 19. sajandisse.
Peale optometristi kutse omandamist on vĂ”imalus oma erialaseid teadmisi tĂ€iendada kliinilise optometristi magistriĂ”ppes nĂ€iteks LĂ€ti Ălikoolis Riias vĂ”i Karolinska Instituudis Rootsis.
Doktorantuuris (OD, PhD) on vĂ”imalik jĂ€tkata mitmes Ăhendkuningriigi ĂŒlikoolis. Samuti on vĂ”imalik sooritada Euroopa diplomi akrediteering Euroopa Optomeetria ja Optika NĂ”ukogu (ECOO) juures.
